lehe_bänner

Pöörleva siibri pöördemomendi arvutamine

1. osa. Pöördemomendi põhiloogika

1. Miks me peame pöördemomenti arvutama?

Enne pöördsiibri valimist peame kõigepealt teadma, kui palju pöördemomenti rakendus vajab.

Pöördsiibrid on saadaval väga erinevates pöördemomendi vahemikes. Mõned on mõeldud väga väikeste koormuste jaoks, teised aga palju suuremate mehhanismide jaoks.

Seega on pöördemomendi arvutamise peamine eesmärk määrata kindlaks ligikaudne pöördemomendi vahemik, mida peaksime vaatama.

Näiteks kui arvutatud vajalik pöördemoment on umbes 2 N·m, peaksime alustama amortisaatorite uurimisega umbes 2 N·m vahemikus, mitte toodetega, mille nimiväärtus on 0,2 N·m või 10 N·m.

Selles etapis kitsendame vaid pöördemomendi vahemikku. Täpne summuti mudel määratakse hiljem.

2. Pöördemomendi põhiprintsiip

Põhiline suhe on:

Pöördemoment = Jõud × Kaugus

Lihtsamalt öeldes sõltub pöördemoment peamiselt kahest asjast:

Kui suur on jõud?

ja

Kui kaugel see jõud pöördteljest on?

Kiigelsaba abil on lihtne sellest aru saada.

Pöördemomendi põhiprintsiip

Kujutage ette kahte inimest, kes istuvad kiigelaua vastaskülgedel.

Kiigelaua keskpunkt on pöördtelg.

Iga inimese kaal loob jõu.

Iga inimese ja keskpunkti vaheline kaugus on kaugus.

Kui kahel inimesel on sama kaal, aga üks istub keskpunktist kaugemal, tekitab see inimene suurema pöördemomendi.

Kui üks inimene on raskem, aga istub keskele lähemal, võivad mõlemad pooled siiski tasakaalus püsida.

Sama põhimõte kehtib ka kaane kohta.

Raskem kaas tekitab tavaliselt suurema pöördemomendi.

Aga isegi sama raskuse korral tekitab kaas, mille raskuskese on pöördtapist kaugemal, suurema pöördemomendi.

Seega pöördsiibri pöördemomendi arvutamisel püüame alati vastata kahele põhiküsimusele:

Mis on jõud?

Milline on selle jõu efektiivne kaugus pöördpunktini?

Allpool toodud arvutusmeetodid on lihtsalt erinevad viisid nende kahe väärtuse leidmiseks.

3. Millist positsiooni tuleks arvutamiseks kasutada?

Enne pöördemomendi arvutamist peame teadma ka seda, millist toote positsiooni me arvutame.

Lihtsa kaane puhul, mis pöörleb raskusjõu mõjul, muutub pöördemoment kaane liikumisel.

Kui kaas on peaaegu vertikaalne, on gravitatsioonil pöördepunkti ümber suhteliselt väike pöörlemismõju.

Kui kaas liigub horisontaalasendi poole, suureneb efektiivne kaugus, mille kaudu gravitatsioon pöördpunkti ümber toimib, seega suureneb ka pöördemoment.

Horisontaalasendi lähedal on gravitatsioonimoment tavaliselt maksimaalne.

Seega kasutatakse lihtsa gravitatsiooniga töötava kaane puhul tavaliselt horisontaalset või peaaegu horisontaalset asendit, kui hinnatakse esialgse siibri valiku maksimaalset või võrdlusmomenti.

See ei tähenda, et pöördemoment kogu liikumise vältel samaks jääks.

See annab meile ainult kasuliku maksimaalse või võrdlusväärtuse.

Kuidas pöördemoment täisliikumise ajal muutub, on eraldi küsimus, mida arutame jaotisesPöördemomendi kõvera sobitamine.

 

2. osa. Levinud pöördemomendi arvutamise meetodid

Lihtsa gravitatsiooni jõul pöörleva toote puhul on pöördemomendi arvutamisel kasutatava jõu saamiseks kaks levinud viisi.

Erinevus on lihtne:

Meetod 1 mõõdab jõudu otse.

Meetod 2 arvutab jõu toote kaalu põhjal.

Mõlemad meetodid põhinevad samal põhimõttel:

Pöördemoment = Jõud × Kaugus

1. Meetod 1: Arvuta tõstejõu põhjal

Kui tõstejõudu saab otse mõõta, saab pöördemomenti arvutada järgmiselt:

Pöördemoment = Tõstejõud × Kaugus pöördepunktist

Siin on tõstejõud jõud, mis on vajalik toote aeglaseks toetamiseks või tõstmiseks mõõtepunktis.

Kaugus on kaugus pöördpunktist punktini, kus jõudu mõõdetakse.

Näiteks oletame, et kaas asetatakse peaaegu horisontaalasendisse.

Kaane otsas mõõdetud tõstejõud on:

2 N

Pöördpunkti ja mõõtmispunkti vaheline kaugus on:

0,5 meetrit

Seejärel:

Pöördemoment = 2 N × 0,5 m

Pöördemoment = 1 Nm

Arvuta tõstejõu põhjal

Oluline on see, et jõudu tuleks mõõta aeglaselt.

Kui kaant kiiresti liigutada, võivad kiirendus ja inerts näitu mõjutada.

Eesmärk on siin hinnata mehhanismi tekitatud pöördemomenti, mitte jõudu, mis on vajalik selle kiireks kiirendamiseks.

Seega saab seda meetodit lihtsalt järgmiselt mõista:

Mõõda jõudu, mõõda vahemaad ja arvuta pöördemoment.

2. Meetod 2: Arvuta toote kaalu ja raskuskeskme põhjal

Kui toote kaal ja raskuskese on teada, saab pöördemomenti arvutada ka ilma tõstejõudu otseselt mõõtmata.

Esiteks muundatakse toote mass gravitatsioonijõuks.

Seejärel korrutatakse see jõud pöördpunkti ja raskuskeskme vahelise kaugusega.

Lihtsa horisontaalse kaane jaoks:

Pöördemoment = m × g × L

kus:

m = toote mass
g = gravitatsioonikiirendus
L = kaugus pöördpunktist raskuskeskmeni

Näiteks oletame:

Toote mass = 2 kg

Pöördpunkti ja raskuskeskme vaheline kaugus = 0,2 m

Gravitatsioonijõud on ligikaudu:

2 × 9,81 = 19,62 N

Seega:

Pöördemoment = 19,62 × 0,2

Pöördemoment ≈ 3,92 Nm

Oluline punkt on siin raskuskese.

Arvuta toote kaalu ja raskuskeskme põhjal

Raskuskese on punkt, kus toote raskust võib pidada toimivaks. Selle asukoht sõltub toote kujust ja raskuse jaotusest.

Lihtsa, korrapärase kuju ja ühtlase kaalujaotusega toote puhul on raskuskese tavaliselt selle geomeetrilise keskpunkti lähedal.

Keerukama, ebakorrapärase kuju või ebaühtlase kaalujaotusega toote puhul võib raskuskese nihkuda raskema poole poole. Sellisel juhul saab selle asukoha määramiseks kasutada CAD-andmeid või tegelikke tootemõõte.

Pöördemomendi arvutamisel kasutatav vahemaa ei ole seega automaatselt kaane täispikkus.

See on kaugus pöördpunktist raskuskeskmeni.

Seega saab meetodit 2 lihtsalt mõista järgmiselt:

Arvuta gravitatsioonijõud, leia, kus see jõud mõjub, mõõda kaugus pöördpunktist selle punktini ja seejärel arvuta pöördemoment.

Seega ei põhine meetod 1 ja meetod 2 kahel erineval füüsikalisel printsiibil.

Need on lihtsalt kaks erinevat viisi sama pöördemomendi arvutamisel kasutatava jõu saamiseks.

 

3. osa. Pöördemomendi arvutamine keerukamate mehhanismide jaoks

Need kaks meetodit sobivad hästi lihtsate toodete puhul, mis pöörlevad raskusjõu mõjul ümber pöördepunkti.

Kuid paljud pöördklappide rakendused pole nii lihtsad.

Mõned tooted liiguvad sirgjooneliselt.

Mõned kasutavad toote ja siibri vahel hammasrattaid.

Teisi ajavad vedrud või mitu jõudu korraga.

Sama pöördemomendi põhimõte kehtib endiselt, kuid peame hoolikamalt uurima, kuidas jõud pöörlevale siibrile üle kandub.

1. Pöördemomendi arvutamine lineaarse liikumise jaoks hammaslatiga ja hammasrattaga

Pöördsiibriga saab juhtida ka sirgjooneliselt liikuvat toodet.

Levinud mehhanism on:

Lineaarne liikumine → Hammasratas → Hammasratas → Pöördsiiber

Pöördemomendi arvutamine lineaarse liikumise jaoks hammaslatiga

Toode ise liigub lineaarselt, aga hammaslatt pöörab hammasratast ja hammasratas pöörab siibrit.

Sellisel juhul tuleb lineaarjõud teisendada pöördemomendiks.

Põhiline suhe on:

Pöördemoment = Lineaarjõud × Hammasratta raadius

Näiteks kui koormus liigub oma raskuse all vertikaalselt allapoole, saab liikumapanevat jõudu hinnata järgmiselt:

F = m × g

Seejärel:

Pöördemoment = m × g × r

kus r on hammasratta efektiivne raadius.

Jällegi, põhiprintsiip pole muutunud.

See on ikka veel:

Jõud × Kaugus

Erinevus seisneb selles, et asjakohane kaugus on nüüd hammasratta raadius, mitte kaugus kaane pöördepunktist selle raskuskeskmeni.

2. Kuidas ülekandearv muudab amortisaatori pöördemomenti

Mõnikord ei ole pöördsiibri paigaldatud otse toote pöördteljele.

Selle asemel edastatakse liikumist hammasrataste kaudu.

Näiteks:

Toote võll → Käik → Siibri käik → Pöördsiiber

Sellisel juhul:

Tootepoolne pöördemoment ei ole tingimata võrdne siibripoolse pöördemomendiga.

Ülekandearv muudab siibri nähtavat pöördemomenti.

Näiteks toote poolel olev suurem hammasratas, mis ajab siibril väiksemat hammasratast, võib panna siibri kiiremini pöörlema, vähendades samal ajal siibri võllil vajalikku pöördemomenti.

See võimaldab väiksema pöördemomendiga siibril juhtida mehhanismi, millel on suurem tootepoolne pöördemoment.

Siiski on veel üks mõju:

Ülekandearvu muutmine muudab ka siibri pöörlemiskiirust.

See on oluline, sest pöörlemiskiirus mõjutab ka pöörleva siibri pöördemomenti.

Seega tuleb käikude kasutamisel arvestada nii pöördemomendi kui ka kiiruse suhet.

3. Vedru- ja kombineeritud mehhanismid

Mitte iga toodet ei juhi ainult gravitatsioon.

Mõned tooted avatakse või tagastatakse vedru abil.

Teisi võivad mõjutada:

gravitatsioon + vedrujõud

Vedru- ja kombineeritud mehhanismid

või seoste ja muude mehhanismide kaudu.

Sellistel juhtudel ei saa tavalist gravitatsioonikaane arvutust lihtsalt kasutada ilma tegelikku liikumapanevat jõudu kontrollimata.

Näiteks võib vedru liikumise alguses avaldada tugevat jõudu ja hiljem vabanedes nõrgemat jõudu.

Gravitatsioon võib ühes asendis liikumist soodustada, kuid teises sellele vastu seista.

Seega tegelik küsimus muutub:

Millised jõud liigutavad toodet igas asendis ja kuidas need jõud siibrile üle kanduvad?

Nende mehhanismide puhul ei pruugi maksimaalne pöördemoment horisontaalasendis tekkida.

Arvesse tuleb võtta tegelikku jõudu ja ülekande suhet.

 

4. osa. Kuidas kasutada arvutatud pöördemomenti

Mida arvutatud pöördemoment tegelikult tähendab?

Oletame, et arvutus annab:

Maksimaalne/võrdlusmoment ≈ 2 N·m

Nüüd teame ligikaudset pöördemomendi vahemikku, mida peaksime vaatama.

Kuid see ei ütle meile ikkagi täpselt, millist pöördsiibrit valida.

2 N·m vahemikus võib olla palju pöördamortisaatoreid.

Need võivad kuuluda erinevatesse tüüpidesse, näiteks ketas-, laba-, hammasratas- või tünn-summutid. Isegi sama summutite seeria piires võib olla saadaval mitu pöördemomendi nimiväärtust ja mudelit.

Järgmine samm on nende kandidaatide filtreerimine põhinõuete järgi, näiteks summutuse suund, kas on vaja ühe- või kahesuunalist summutust ja töönurk.

Isegi pärast nende nõuete kinnitamist võib sobivaid siibreid siiski olla mitu.

Mõnel juhul võib siiber küll vastata nõutavale pöördemomendile, summutussuunale ja töönurgale, kuid toote tegelik liikumine pärast paigaldamist ikkagi ei ole rahuldav.

Miks?

Sest üks maksimaalne pöördemomendi väärtus näitab meile ainult pöördemomendi taset võrdluspunktis. See ei kirjelda, mis toimub kogu liikumise vältel.

Toote pöördemoment võib asendiga muutuda.

Siibri pöördemoment võib muutuda ka pöörlemiskiiruse ja temperatuuriga.

Seetõttu on järgmine samm vaadata pöördemomendi kõvera vastavust ja mõista, kas toote gravitatsiooniefekti kõver ja summuti summutusmomendi kõver toimivad kogu liikumise vältel hästi koos.

Seega aitab pöördemomendi arvutamine leida õige pöördemomendi vahemiku, kuid see on vaid üks samm pöördsiibri valikul.